Ikka kirdetuul ja lähim koht oleks jälle olnud Katariina kai või Russalka, aga kuna tuul tundus niiii hea, siis ei tahtnud seda imehead ilma raisata teiste vahel trügimise ja kividest hoidumise peale. Seepärast sõitsin Valklasse ja oi-oi kui õigesti tegin. Ruumi meeletult ja ei mingeid kive. Puhus 9-11 m/s, päike paistis...mis sa hing veel oskad tahta. Kuna eile sõitsin hulga vaiksema tuulega 9 ruudusega, siis otsustasin täna 7-sega minna... randa jõudes vaatasin, et üks vend hakkas just 12-sega peale minema. Jäin oma otsuse juurde...ja jälle õige otsus. Kohati puhus isegi 7-sele ülearu. Kui muidu oli salmistu pool ca 10 lohet peal, siis sel ajal, kui mulle tundus, et on palju, siis järsku oli plats peaaegu puhas. Ainult üks lohe oli veel ja see 12 ruudusega Katrini eelmise aasta õpilane ka mingi ime läbi ei lennanud minema. Hüpped hakkavad järjest paremini välja tulema, aga ikka ei tule kantimise ajastamine päris hästi välja ja siis olenevalt selle ebaõnnestumise määrast õnnestus ikka ka mõned päris korralikud rähnid panna...:) aga kust need oskused ikka muidu tulevad... Vähem, kui pooleteise tunniga suutsin ikka päris ära väsitada...saab näha kas homseteks squashi meistrivõistluste jaoks ka miskit alles jäi...a kui ei jäänud, siis see tänane kohemus oli seda kuhjaga väärt...:)
Ja nii läkski, et Meistrivõistlustest ei tulnud midagi välja, niiiii suur osa minust jäi merele...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment